Tulika 19c, 10613, Tallinn
+372 672 0097

NAERATUS KUI VISIITKAART: kui kaotad hamba, tuleb appi proteesimine!

NAERATUS KUI VISIITKAART: kui kaotad hamba, tuleb appi proteesimine!

Ilus naeratus on meie visiitkaart ning selle eest on vaja korralikult hoolt kanda. Moodne hambaravi on arenenud sedavõrd kaugele, et naeratuse saab täiuslikuks ka siis, kui mõni hammastest tuleb ära või on vaja eemaldada. Kuidas seda teha, selgitas KliinikPlussi hambaarst Arina Palm-Lillepea Õhtulehes. Toome artikli ära ka siin veebilehel.

Proteesimine on vajalik juhtudel, kus hammaskonnas on puuduvaid või väga lagunenud krooniosaga hambaid. See kujutab endast protseduuri, kus hambaarst asendab hamba või selle osa laboris valmistatud konstruktsiooni ehk proteesiga. Sel moel on võimalik asendada nii üksikuid kui ka mitmeid hambaid, mis kaotatud traumade, põletike, ulatuslike krooniosa kahjustuste tagajärjel. Hammaste eemaldamise järgselt toimuvad muutused kogu hammaskonnas (allesjäänud hambad asuvad kompenseerima puuduvat hammast ning nihkuvad oma tavaasendist või vajuvad viltu), mistõttu langeb mälumisfunktsioon, kannatab foneetika (mõnede häälikute hääldamine on defektne) ja tekivad lõualuuliigese probleemid, pikemas perspektiivis ka peavalud. Tagumiste hammaste kaotuse puhul pole probleem vast võõrale pilgule nähtav, kuid esihammaste puudumine on kindlasti nähtav esteetikaprobleem.

Kui hambaritta on tekkinud tühimik, tuleks see täita võimalikult lühikese ajaga, sest puuduvate hammaste kohtadele hakkavad aegamisi vajuma naaberhambad. See tähendab, et kui jätta hamba eemaldamise ja proteesi paigaldamise vahele liiga pikk aeg, ei pruugi hamba asendamiseks suuõõnes enam piisavalt ruumi olla. 

Proteeside hinnaskaala võib iseenesest olla väga lai ning hinna määravad kvaliteet ja mugavus, kasutatavad materjalid (suust eemaldatavatel variantidel plastmass- või metall-karkass, fikseeritud proteesidel metallokeraamika, täiskeraamika või tsirkoonium) ning proteesi liik. Proteesitüüpe võib jaotada lihtsustatult  kaheks: suust eemaldatavateks ja suust mitte-eemaldatavateks proteesideks. Üldiselt on suust eemaldatavad proteesid odavamad, samas ei pruugi need olla kõige mugavamad ja esteetlisemad kandjale.

Tugibüügelprotees ja partsiaalprotees

Need on suust eemaldavate proteeside liigid, tugibüügelprotees on metallkarkassiga ja spetsiaalsete klambritega olemasolevate hammastele toetuv. Teiseks variandiks on nn partsiaalprotees, mis on üleni suulage kattev roosast plastmassist protees. Mõlemal juhul on puuduvd hambad asendatud plastmasshammastega, mis proteesi küljes ning proteesi suust eemaldades jäävad suhu tühimikud alles.

Laminaat, kroon või keraamiline täidis

Suust mitte-eemaldatavaks proteesiks nimetatakse kõike, mis on tehtud suust väljaspool – hambalaboris – see võib olla laminaat, kroon, sild või näiteks keraamiline täidis.

Laminaate kasutatakse enim esihammaste esteetilises ravis ja keraamilisi täidiseid tagumiste hammaste taastamisel. Täiskeraamiliste laminaatidega saab parandada nii üksiku hamba kui ka terve hambarea hammaste kuju ja värvi. Juhul, kui hambal on tehtud juureravi, on soovitatav pigem kasutada täiskeraamilist krooni, kuna see tagab hambale parema toestuse. Laminaadid on iseenesest õhukesed „plaadid“, mis tsementeeritakse spetsiaalse tsemendiga esihammaste huulepoolsele küljele. Selleks tuleb oma hambaid eelnevalt veidi lihvida ning võtta jäljendid, mille järgi hambatehnik saab luua portselanist plaadikesega uue hambakuju ja -värvi.

Hambakroonide paigaldamisega saab edukalt korrigeerida hambumuskõrgust, hammaste asendit ja ka värvust. Ka pärast juureravi teostamist võib olla vajalik hambale krooni või panuse asetamine, et tagada piisav tugevus mälumisjõududele vastupidamiseks.

Puuduva hamba asendamiseks võib kasutada näiteks silda, mis on naaberhammastele toetuv suust mitte-eemaldatav konstruktsioon. Silla valmistamine on soovitav, kui puuduvat hammast piiravad naaberhambad on tugevalt kahjustatud ning vajavad kroonimist. Kui aga naaberhambad kroonimist ei vaja, oleks soovituslik kaaluda puuduva hamba asendamist üksiku implantaadiga. Implantaat on kruvi, mis istutatakse puuduva hamba asemele lõualuusse ja peale valmistatakse hambaritta sobiv kroon.

Juhul kui puudu on mitmeid hambaid, saab neid asendada samuti üksikute implantaatidega ja nendele paigaldavate kroonidega. Kui implantaadi asetamine ei ole meditsiiniliselt näidustatud (näiteks puudub piisav luumaht lõualuus) või puuduvad rahalised võimalused, saab valmistada ka suust eemaldatavad proteesid.

Kuidas proteesidega harjuda?

Pärast igasuguse proteesi paigaldamist võib selle kandmine olla esialgu ebamugav, üldjuhul tekib harjumine paari nädala jooksul.

Suust eemaldavate proteeside korral võiks esimesel päeval palju sooja juua, et suu uue objektiga paremini kohaneks. Samuti tuleb harjutada söömist ja diktsiooni.

Esimestel päevadel tasuks süüa ainult pehmet toitu. Protees võib suu limaskesta mõnes kohas veidi ära hõõruda, sel juhul tuleb valulikule kohale määrida näiteks saialilleõli. Paari nädala jooksul kutsub arst patsiendi ka tagasi ülevaatusele, et kontrollida proteesiga harjumist ja hügieenivõtteid.

Kuidas proteese hooldada?

Suust eemaldatavad proteesid võivad öösiti suus olla, kuid vaja on ka proteesivaba aega, et limaskest saaks puhata. Kui protees ei ole suus, peab seda hoidma niiskes keskkonnas (olemas on spetsiaalsed mugavad proteesikarbid). Vastasel korral proteesimaterjal kuivab, muutub hapraks ning võib ka kuju muuta. Proteese saab hoida näiteks ka niiskes salvrätis.

Proteesi tuleb kaks korda päevas hoolikalt puhastada. Neid tuleb pesta voolava vee all ja kasutada puhastamiseks spetsiaalselt mõeldud vahendeid (vees lahustuvad tabletid ja kontsentreeritud lahused), mis aitavad proteese desinfitseerida. Vajadusel kasutatakse spetsiaalset pehmet harja. Eriti hoolikalt tuleb puhastada tugihoideklambrite piirkonda.

Suhu fikseeritud proteese hooldatakse nagu oma hambaid, korrektne hambapesu ja hambaniidi kasutamine vajalikud.

Suust eemaldatavaid proteese tuleb käia kliinikus näitamas vähemalt 1-2 korda aastas. Suu anatoomia on pidevas muutumises ning vajadusel peab proteese baseerima ehk plastmassmaterjali lisama. Selleks võetakse jäljendid ja protees korrigeeritakse jäljendite alusel hambalaboris.

Igasuguste proteeside korral on iga-aastane kontroll vajalik!